.................................................................................................
Üldplaanis peaks see blogi kajastama ühe pisikese seltskonna kindlat veendumust, et sel suvel on vaja ära näha Must meri. Kuna Türgi tundus olevat kahtlane kant -- mis sest, et tegelikult on seal tõeliselt lahe --, jäi ainsa võimalusena minek Ukraina lõunaossa Krimmi.
Plaan iseenesest hakkas hauduma juba varem, eelmise aasta suvel jaanipäeva paiku, kui nüüd mälu mägraga hästi läbi ei saa. Noh, igatahes nüüd, kui suvi vaikselt lähemale purjetab, on aeg ka plaan kapist välja tõmmata, tal sarvist haarata ja lasta tal lennata, nii kuis vaja.
Algselt oli plaanis minna hirmsama suure seltskonnaga ja rongiga, noh, nagu Gena: akordion ja kaardid ja väike alkohol ja kaelakuti vennastumine-õestumine. No tõeliselt lahe, mis sest, et loksumist tuleb pea kuus päeva, aga näeb ikka Ida-Euroopat rööbaste tasandilt. Seda vähemalt kahes kupees (4+4 inimest miinimum).
Seejärel võttis "hirmsama suur seltskond" märksa konkreetsema kuju -- nimelt kukkus ridamisi inimesi ära. Rongi-idee jäi, aga mitte kauaks. Nimelt Estonian Air tegi korraliku üllatuse, kui hakkas pakkuma otselende Kiievisse ja Simferopolisse (mujale Ukrainasse pakutavaid lende ei julge enam targu vaadata). Sel põhjusel kukkus veel inimesi ära, sest lennukipiletid teatavasti maksavad ja välja osta tuleks need varakult. Väed kogunesid, koondusid ja konkretiseerusid. Võidukateks allesjäänuiks osutusid:
1. Anti - ainuke, kes üldse teab, kuhu me läheme, ja oskab õnneks ka vene keelt
2. Piret - hullunud aktivist, kel tuleb ideid korraga rohkem, kui ta välja suudab ütelda
3. Mihkel - kroonik pildis, pildis ja veel kord -- pildis
4. Triin - vaimustund väsimatu reisija, kui keegi vähegi kutsub või viitsib kaasa tulla
5. Kaja - see, kes leiab, et asja peaks ka kirja panema, sest äkki on kellelgi umbropsu reisimisel sest abi
6. Lauri/juhu - ühesõnaga: einoh-olen-seal-ju-käinud-noorena-aga-mis-seal's-ikka-tulen-siis-ka
Ja nii läkski plaanimiseks...