*Sõvaš*
Start siis Põhja-Krimmist, Aasovi mere läänerannikult, sealt, kus üldpilgul tundub olevat lihtsalt palju vett.
Sõvaš (vanemas kirjanduses ka "Suvaš") tähendab ukraina keeles mädamerd. Miks? Selle ülemise keskosa (kaardil siis see osa, kus on segamini palju vett ja maad) näol on tegemist nimelt väga pikaajalise soolamaardlaga, kuhu toob mingil määral vett Aasovi meri ja kus aastaringselt on suhteliselt lägane ja ebameeldiv olla. Nõukogude ajal intensiivistati sealset soolatootmist hoogsalt ja sel põhjusel oli Sõvaš Venemaal üks olulisemaid soolamaardlaid.
Sõvaši juures on vast olulisim koht Perekipi (Perekopi) maakitsus, mis oli kunagi ainus Krimmi suure maaga ühendavaks maismaatee. Mööda seda kulges muistne soolaveo- ja kaubatee ning selle kõrvale tekkis kaks kaubalinna -- Perekip ja Armjansk. 1870. aastatel ehitati järgmise ühendusena raudteetamm.
Sõvaši, nagu üldiselt Krimmi, iseloomustab aegade jooksul seal olnud agar sõjategevus. N-ö hilisematest sündmustest on vast olulisim Teise maailmasõja ajal toimunud kokkupõrge Nõukogude ja Saksa vägede vahel. Suurt osa mängis ka Perekipi vall, kus peaks praegusel ajal asuma mälestusmärk (või kompleks) hukkunutele.
Praegu on Põhja-Sõvaši alale Ukraina poole peale rajatud Sõvaši-Aasovi rahvuspark.
Igal juhul on tegemist eriliselt põneva piirkonnaga, eriti neile, kes varem soolaveekogusid näinud pole (Türgis oli see nt elamus omaette), kuid kuna üldplaanis vaadates on ülejäänud Krimm niiii lahe, siis me Sõvašimaaga tutvuma ei lähe. Vist? :)
