*mäed*

.................................................................................................
Krimm on hästi mägine maa, mis on tegelikult merepõhjas asunud. Lõuna poole minnes muutuvad mäed kõrgemaks ja moodustavad ranniku lähedal hiiglasliku aheliku, mistõttu on ka läbipääsuteid vähe.

Geoloogid on Krimmi kivimeid uurides avastanud jäänuseid ja jäljendeid taimedest ja loomadest, kes võisid elada kas ainult meresügavustes või ainult maismaal, seejuures igaüks kindlal ajal. Selgus, et pea kõik Krimmi mäed on settelise, merelise päritoluga. 150-170 miljonit aastat tagasi kattis neid liikumatu mereveemassiiv. Jõed kandsid merepõhja liiva ja savi, mis kihikaupa settides katsid põhja sitke vaibaga. Kesk-juura ajastul kerkis merepõhi üksikutes kohtades üle veepinna, moodustades saari. Niiske ja soe õhk soodustasid floora ja fauna arengut. Siis hakkas pind taas vajuma ja merede pehme, mudane põhi muutus savikildaks. See moodustab praegu Krimmi mägede vundamendi. Mägede põhiaines - lubjakivi - on moodustunud süvamere elanike jäänustest. Pärast juura merede taandumist hakkasid merelained rannaääri puruks uhtuma. Hiljem toimus piki kerkivat mäeahelikku murrang. Mägede lõunaosa vajus, moodustades suure, veega täidetud alangu, põhjaosa aga jäi püsima. Praegu annab sellest märku massiivne merede kohal olev järskude mägede vöönd lõunarannikul.

Simferopoli ja Alušta vahel asub Tšatõr-Dagi mäestik (kõrgeim koht Eklizi-Burun, 1525 meetrit), mis on nähtav juba Simferopolis. Lõunarannikule pääsemiseks tulebki see ületada. Mingi osa aastast on mäestiku tipud lumega kaetud ja liigipääsmatud, kuid ida poolt ei saa kaljusid otsejoones vallutada ka suvel. Seetõttu peabki mäkke minema ringiga. :) Mäestiku tipp kujutab endast mitmeid paralleelseid platoosid. Mäestiku väärtused on kaks koobast: Holodnaja (eesti k "külm", koosneb labürintidest ja külma vee basseinidest) ja Tõsjatšegolovaja (eesti k "tuhande pea", nime põhjuseks suur hulk leitud inimkolpi ja -luid)

Teisel pool Simferopoli--Alušta maanteed asub Katariina mägi ehk Demerdž (tipp 1375 meetrit).

Aluštast lõunas asub Kasteli mägi. Selle tipu juures kagunukil on omamoodi kraatrit meenutav süvis, kuigi mägi pole vulkaan, küll aga on see tekkinud juura ajastu keskpaiku vulkaanilise tegevuse ajajärgul. Sel põhjusel on mäe ümbruses purskekivimeid, nagu ka muide Simferopoli juures.

****
Infokild: Krimmist saadud marmoriga on kaetud mõned Moskva metroo jaamad.