*Bahtšisarai*

Bahtšisaraid saab hääldada mitmel moel: krimmitatarlaste moel Bağçasaray, türgi keeles Bahçesaray, vene keeles Бахчисарай ja ukraina keeles Бахчисарай. Nimi ise pärineb pärsiakeelsest sõnast باغچه‌سرای, mis tähendab eesti keeles "aedade lossi". Esimest korda mainiti linna 1502. aastal, 1532. aastal sai linnast Krimmi khaani residents ning krimmitatarlaste kultuuriline ja poliitiline keskus. 1783. aastal läks linna Vene impeeriumi kätte ja kaotas administratiivse tähtsuse.

Bahtšisarai olulisim vaatamisväärsus peale selle, et sealt algab tee Suurde kanjonisse, on 16. sajandil ehitatud khaaniloss. Loss jättis kunagi uhke ja võimsa mulje, aga see on praeguseks kadunud, sest loss on alla jäänud sõdadele ja kokkupõrgetele -- põhimõtteliselt ajale. Esmapilgul haaravad tähelepanu võimsad müürid, kaks minaretitorni ning massiivne malmvärav, mille kohal on vapp: kaks surmahaardes põimunud lohet. Sisse minnes saab pilgu peale heita haaremile (enam vast ei tegutse :), aedadele ja kunagistele eluruumidele. Kogu ala hõlmab ligi neli hektarit (veebileht).

Teine suurem vaatamisväärsus on Mangup-Kale koobaslinn (pildil), mis asub Bahtšisaraist kolm kilomeetrit idas. Koobaslinnad tekkisid Krimmi varasel keskajal, kui välja hakkas kujunema feodaalne ühiskond. Kaitseseadeldistega looduslikud kindlused kaitsesid põliselanikke stepi rändrahvaste rünnakute eest. Inimesed elasid neis suisa sadu aastaid. Linnad kadusid siis, kui Krimmi ala asustasid türklased. Mangup-Kale linn on ümbritsetud müüridega, seest on see aga linn nagu linn ikka, ainult varemetes. Arvatakse, et linna valitsesid sarmaadid, siis aga vallutasid linna tatarlased, muutes linna kindluseks, kus hoiti eriti tähtsaid vange. Muidugi on avatud ka koobaslinnade muuseum, mis koondab leide Staroselje koobastest, pronksiajast pärit tööriistu, hiiglaslikke kivist hauakambreid, Krimmi mäestiku põliselanike tarbeesemeid.