*Jalta*

Jalta on Krimmi poolsaare kõige tigedam suvituspiirkond, kus on hinnad absoluutselt ja täiesti laes. Noh, seda nii algatuseks. :)

Nimi Jalta on tuletatud kreekakeelsest sõnast γιαλος -- turvaline rand. Arvatakse, et kreeka meremehed panid asustusele selle nime. Jalta tekkis tauride asumina ning muutus esimestel sajanditel kindlustatud linnuseks. 10.-12. sajandini ilmub Jalta kaartidele kui sadamalinn. Tähtis oli linn ka Genua ajajärgul 14. sajandil, kui genualased valitsesid kogu rannikut Feodossijast Balaklavani. Türgi ülemvõimu ajal kuivas linn armetuks kalurikülakeseks, kus oli ligi kümmekond majapidamist. Pärast liitmist Venemaaga tõsteti Jalta 1837. aastal keisrilinna staatusesse. 1930. aastal andis seltsimees Lenin välja määruse, millega suunati üle kogu venemaa väinud tööklassi Jaltasse puhkama. Tuusikud-tuusikud... Maailma mastaabis tõusis Jalta olulisele kohale 1945. aastal, kui Venemaa, Inglismaa ja USA Livadia palees Jalta konverentsi pidasid.

Jalta kliima on täiesti omaette seisev. Mäed kaitsevad orgu, kus linn asub, külmade tuulte eest, mis kihutavad üle aheliku võrdlemisi kõrgetes atmosfäärikihtides ega riiva pea üldse kitsast maariba mägede ja mere vahel. Must meri, mille poole org on avatud, säilitab aga samal ajal soojust. Seetõttu kütab Must meri külmal ajal rannikut ja Jaltas, oeh, pole kunagi külm. Vaid hoopis soe. :)

Jaltas viibinud kõige kuulsam isik on vaieldamatult Tšehhov, kes käis seal kopsutuberkuloosi ravimas. Lisaks käis Jaltas puhkamas Tolstoi. Üldiselt meeldis Jalta kuningliku võimu kandjatele, sellest annab tunnistust rida losse, mis Jalta juurde ehitatud, näiteks Massandra palee (1889) ja Livadia palee (1911).

Vaatamisväärsusest.

Esiteks Pääsupesa loss (ehitatud 1911-12, pildil ka näha) muidugi, aga see ei asu mitte Jaltas, vaid sealt natuke väljas. Siiski seostatakse seda just Jaltaga ja eriti just Krimmiga. Loss asub 40 meetri kõrguse Aurora kalju peal, mõõdud on 20 meetrit pikkust ja 10 meetrit laiust, arhitektuuristiiliks neogootika. Teadmata ehk põnev võib olla ehk see, et 1927. aastal pidi loss üle elama kuue- kuni seitsmepallise maavärina. Loss ise kahju ei kannatanud, kalju aga sai paraja põntsu. Seetõttu ei pääsenud huvilised ligi 40 aastat lossi vaatama. Praeguseks on loss pea täienisti taastatud. Lossis tegutseb ka restoran. (jubeiluspildigalerii)

Siis köisraudtee, mis viib Jaltast Darsani mäe otsa ja tagasi.
Jaltas on ka loomaaed ja mereelukate loomaaed, kus saab koleda papi eest delfiinidega ujumas käia (nojah, nagu Egiptuses ja muidu hädise eestlase lemmikpaigus, irw).

Katedraalidest tasub silma peale visata Aleksander Nevski katedraalile (jaa, neid on ka mujal maailmas!), roomakatoliku kirikule ja armeenia kirikule.

Jaltast väljas asuvad Nikita botaanikaaed (Vene ajal arendati seal papleid ja koguti kokku hirmus hunnik eksootilisi taimi, kasutades hooldamiseks hulle entusiaste), Livadia palee ja Massandra palee. Samuti saab tutvust teha Botkini teega, mis liigub läbi looduskaunistest kohtadest ja on lihtsalt kena kõndida. :) Kuus kilomeetrit linnast väljas (kuhupoole, seda ma ei tea) asub Uchan-Su kosk, mis on 98 meetrit kõrge. Kui sealt veel edasi minna nii kolm kilomeetrit või nii, jõuab Karagoli järve äärde. Seda nii teadmise mõttes.

(koduleht)