13. päev

.................................................................................................

JALTA

Hommik algas siis, kui Lauri helistas ja küsis, mida location'i koha peale kirjutada. Mihkli vastus vist ei rahuldanud teda, nii et ta võttis ka Antile kõne. Lahe, noored alles maandunud ja juba paanikas. :))

Ärkasime heatujuliselt üles, mängisime algatuseks natukene kaarte ja läksime siis viimaks sellesse parimasse kohta raha vahetama. Esmalt oli seal lõuna, seetõttu läksime kõrvalasuvasse söögikohta, et õlut võtta. Selles söögikohas oli aga sanitaarpäev, nagu teatas meile salvrätikuid voltiv devuška. Nüüd juba avatud valuutavahetuskoht täitus kiiresti inimestega. Seal vahetati lahti isegi 100-dollarilisi, mida mujal maailmas väga jutule ei taheta võtta.

Läksime bussijaama kohvikusse Triini ja Laurit ootama. Seal müüv tädi oli täpselt nagu Äpu vanaema, ainult selle tige kaksikõde. Ei viitsinud ta menüüd tuua, õllepudeleid avada ega üldse meiega eriliselt vaeva näha. Siis saabusid Triin ja Lauri. Nood olid lennujaamas omajagu vintsutada saanud, ka siis, kui nad panid location'iks meie Jalta-korteri aadressi. Õnneks asi laabus.

PIIMAPUTKA!

Kõigepealt tegime oma eelmise õhtu söögikohas korraliku lõuna ja siis läksime Jalta köistrammidega sõitma.

KÖISTRAMM (ESIPLAANIL VEIDI VALVSA OLEKUGA TRIIN)

Köistramm on selline pisikene julla, kuhu mahub enam-vähem mõistlikkuse piires sisse kaks inimest. Sissesaamine käib sõidu pealt -- esimene hüppab sisse, pressib end nurka pisikeseks, et teine ka ära mahuks, siis püüavad mõlemad istuda ja seejärel uksed kinni panna ning sõitu nautida. Putka logises koledasti, nii et liigutada ei tahtnud väga, ja sõit kestis 10-15 minutit, kusjuures vahepeal liikumine katkes. Liin oli omajagu maapinnast kõrgemal ja vahepeale oli pandud mingi turvavõrk (miks just selle koha peale, ei taha teada), aga muidu oli all ikka omajagu õhku. No igatahes üles me saime, ainult väljumine ei olnud kõige stiilsem.

Üleval haaras pilku hirmus uhke restoran, kuid meie tulime ju Teise maailmasõja memoriaali vaatama. Anti mäletas, et selleks tuleb minna paremale ja mööda treppe alla, üle tee, siis mööda treppe üles ja olemegi kohal. Õigesti mäletas. Memoriaal oli suur O-kujuline ühelt poolt avatud ringjas kivimüür, mis oli tõstetud betoonjalgadele. Seinal olev bareljeef kujutas sõdureid, tavalisi inimesi jne, keskel troonis rätikuga naise kujutis -- kangelasema?

MEMORIAALI NURGA TAGANT PIILUB KANGELASEMA

Maas olevad plaadid olid lagunenud, purskkaevud ei töötanud (jätkuvalt, nagu Anti ütles), taimestik kasvas, kuidas tahtis, aga monumentaalarhitektuuri nõukogudeaegne saavutus süüvis säravalt mällu. :) Anti rappis moe pärast ka loorberipõõsaid, nagu ta väiksena teinud oli.

Seejärel sõitsime pukatsiga taas alla ja jalutasime natukene linna peal. Seejärel magama -- Suure Kanjoni päev ju tulekul...

JALTA RANNAPROMENAAD

KOSTÜÜMILAENUTUS

JALTA TAEVASSE ON RIPUTATUD VEENUS

köistrammi edasi-tagasisõit 16 UAH
kali: pisike 1, suur 1,65 UAH