6. päev

.................................................................................................

ALUŠTA - NIKITA BOTAANIKAAED - ALUŠTA

Hommikut on ikka hea alustada rekordilise pelmeenihunniku ja rohke hapukoorega. Seda muidugi ukse ees, vaadates Alušta peatänaval liikuvaid trolle. Anti võttis kangelaslikult ette mussorikoorma kodust eemaldamise ja läks hiilis ümber tänavanurga suurt prügikasti otsima. Kui ta sama õue teisest, suuremast väravast sisenes ja paar hetke hiljem naabrimees selle pärani lahti lükkas, sai selgeks, et meie järjekindlal väiksema aia lukustamisel pole ikka mingit mõtet.

Ka raha hakkas otsa saama. Õnneks oli valuutavahetusputka meie maja ees ja mõnusa 5.00 kursiga. Sealgi ei sujunud asi üllatusteta. Mihkel ulatas tädile 100 dollarit, et vastu saada 500 grivnat. Tädi ulatas vastu 100 grivnat ja jäi kalapilguga vahtima. Siis ärkas tardumusest ja muigas ka ise, et teretali.

Bussijaamas piletite juurde jääteed ostes tutvusime järjekordse krimlasega, kellel on kokkupuuted eestlaste ja Eestiga. Joogimüügiputkas olev meesmüüja uuris, kuidas meil seal Euroopas olemine on, ja muigas, et vaat teil on ikka kultuur... Seekord sõitsime Jalta poole juba trolliga. Sõit oli küll aeglasem, aga oluliselt turvalisem. Taas oli sihtpunktile lähim peatus mäe otsas teel, nii et ees ootas päikeselõõsas jalutamine. Tee Nikita botaanikaaeda oli palju mõnusam kui Gurzufi, sest teed ääristasid loorberipõõsad, kõiksugused puud jms, mis varjutasid kitsukest teed. Nahk tegi kohe pai. :)

KINNISVARAARENDUS UKRAINA MOODI

Ligi kaks kilomeetrit jalutamist tasus kuhjaga ära. Nikita botaanikaaed oli tõeliselt ilus ja tohutult põnev. Oskaks vaid vene keelt rohkem kui vähe... Ala oli mõnusa päeva veetmise suurune, tihedamad ja vähem tihedamad salud vaheldusid lillepeenarde, treppide, koskede jms-ga, kogu ala ühendasid pisikesed teekesed ja sillakesed. Nägime ära sekvoiad (Ameerikamaa omadega võrreldes ülipisikesed), bambusesalud, palmid, banaanid ja muidugi meeletud peenrad täidetud roosidega, Krimmi pea rahvuslilledega. Keskosas asuvas tiigis krooksusid vesiroosilehtede peal aga konnad. Ühesõnaga tõeline poseerimisparadiis. Ja muidugi korralik kontrast teistele seni nähtud linnadele, kus park tähendas hoolitsemata muruala ja pidevat prügi kõikjal, mis vähegi varjatum oli.

SEE ONGI EROOTIKA!

Peale suure pargi enda võis käia babotšnõi sadis, kus sai üle detsimeetrise siruulatusega liblikaid näpu peale meelitada. Näpp tuli lihtsalt nina alt jalgade vahele toppida, nood siis astusid peale. Ei oleks uskunudki, et liblikas võib nii raske olla. 8 grivna eest tiivulist ilu kui palju!

Botaanikaaias müüdavad suveniirid olid omaette ooper. Ma salamisi lootsin, et ehk sealt saab viimaks midagi huvitavat kaasa osta -- seni tähendas suveniir kõiksuguseid puujunne (potialused, keed, lusikad, arusaamatud nuiad) --, ning ma ei pidanud pettuma. Kõige botaialikum asi tundus olevat tükk vahaga kaetud puujunni, mis läheb kasvama siis, kui kraapida alt vaha maha ja panna tükk vette. Seal müüdi seda 45 grivnaga, aga hiljem nägin neid mujal ka odavamalt müügil. Igal juhul oli botaanikaaias valik laiem, nii et sealt saab arvatavasti parema tüki. Samuti olid müügil lõhnavad padjakesed (arvatavasti une või rahustamise tarbeks), lõhnapirrud ja -küünlad, aroomiõlid, teed ning parfüümid, millest hakkasid silma peamiselt tuntud parfüümide võltsingud.

Muide, Krimm tundub üldse olevat üks maitselageduse ja võltsingute kandmise maa. Pea 90% tibidest on seljas vähemalt üks võlts-Gucci, -D&G, -Prada vms ese ja nad ei karda viletsaid võltsinguid uhkelt eksponeerida. Milano stiilsetel naistel hakkaks vist viie minutiga halb, aga ega nad sellisesse kohta ekstreemreisile ka õnneks tuleks. Kilekottidest oli popim Hugo Bossi kilekott, kuid neid müüakse ka pädevamates poodides leti peal, nii et sealt saab valida stiilseima. Lisaks liigub ringi kohutav kogus meeletult ülekaalulisi naisi (ehk vaalu, nagu Mihkel targu märkis), kes kannavad riideid, mis tõmbavad nende iluvead räigelt Krimmi kuuma päikese kätte. Täiesti tavalised olid roosad miniseelikud, fluroestsentsvärvi topid, kuldsed saapad, müntidest tehtud puusakaunistused, mis igal sammul rämedalt kõlisesid, erksatoonilised õlgu ja hiiglaslikku nahavärvi rinnahoidjat paljastavad pluusikesed... Aga ka sellega oli võimalik harjuda! Seejuures paljud tšikid käisid ringi vähemalt kaheksasentimeetriste kontsadega, millega nad ronisid isegi mägedes.

Pärast botaanikaaias tiiru tegemist tõmbas meid vee juurde. Poole tee peale jäi kaktuste park, aga sinna ei viitsinud me minna, õhtu juba käes ka varsti ja ujumas pole veel käidud. Tee oli käänuline nagu ikka, aga otsustas lõpuks ranna poole ära käänata. Rand oli tasuta, kuid vähemalt räpane. Tasuta ranna kõrval asus erarand, millel polnud mingit erinevust peale selle, et seda eraldas traataed sildiga "erarand".

ERARAND

Eelduslikult kolmetunnisest reisist oli märkamatult saanud õhtuni kestev reis, tee päris suure tee juurde oli ebameeldivalt pikk ja hakkasime uurima, kas mingi imeloom inimesi ka üles viib. Gurzufis ju probleeme polnud. Ega Nikita botaanikaaed selle poolest samuti erinenud. Kui olime 200 meetrit trolliteest eemal bussis, avastas Mihkel, et ta unustas 100 grivna eest puujunne alla bussipeatusse. Hüppasime bussist välja ja Mihkel asus tegema mööda Nikita botaanikaaeda viivat teed kohalikku kiirusrekordit. Puujulladeni jõudmiseks kulus võidukas kolmminut. Seal võttis tuurid üles kohalik buss ning nii me hüppasimegi sellele peale ja sõitsime veel paarsada meetrit. Suure tee ääres hääletades sattus taas ette mikrokas...

ALUŠTA BUSSIJAAMAS

Aluštasse naasnutena käisime läbi ka vaksalist, et uurida, kuidas buss Sudakki läheb. Tuli välja, et Aluštast Sudakki käib neli-viis korda päevas mikrokas, mis sõidab 93 kilomeetrit kaks tundi ja 50 minutit. Ostsime piletid kella kümnesele bussile, sest järgmine, kella kahene oleks kohale jõudnud liiga hilja.

Õhtul käisime viimast korda vanas heas söögikohas söömas, aga nagu hiljem reegliks sai, ei ole Krimmis olemas sellist asja nagu hea teenindus ühes kohas ka teisel korral. Tädi unustas pidevalt asju ära ja lõpuks suutis klaasist 6-grivnasest veinist tekitada arvele 60-grivnase klaasi. Asi siis lahtrites: 2. lahtris oli kirjas kogus 100 g = 6 UAH, 3. aga hind kokku 10*6 = 60 UAH. Esmapilgul ei pane seda nagu tähelegi... "Eksitus" missugune.

Kojuminekuteel leidsid Piret ja Anti tikutopsi-suuruse põrnika, mis oli uimane, sest oli arvatavasti autolt vopsu saanud, ja otsustasid minu foobiatel väheke heliredelit mängida.

trollisõit Alušta-Nikita botaanikaaed 2,55 UAH
mikrokas botaiast kiirteeni 1 UAH
Nikita botaanikaaed 10 UAH
aia kaart 5 UAH
aia liblikate aed 8 UAH
aia kaktuste aed 4 UAH
bambusetükk 45 UAH
puukäevõru 8 UAH (mujal Krimmis 10)
või 2,5-3 UAH
Alušta vaksalis Nestea 4,5 UAH (mujal 6-8)