9. päev

.................................................................................................

SUDAK

VAADE SUDAKI RANNALE KINDLUSEST

Ärgates oli Mihkel juba oluliselt paremas seisukorras, kuid siiski veel piisavalt tõbine, et meiega kohe mitte randa päevitama tulla. Meie täitsime kõhu muna ja peekoniga kenasti ära (Piretil on annet!) ning lippasime postide peal reklaamitud mereparki kalu vaatama ja uurima, kuidas laevasõiduga Jaltasse lugu on. Värk siis selles, et lääne poole läheb laev vaid siis, kui on nõudmist, ja minekuaeg pannakse üles eelmisel päeval. Meie Sudakis oldud aja jooksul oli iga päev laev läinud, aga arvestades, et meil oli siiani kõik nii kenasti laabunud...

Meresadamas tuli välja, et meie õnn veel ei katke ning ka järgmisel päeval on laev minemas. Meie oleksime liitunud ekskursioonigrupiga, kes külastab Nikita botaanikaaeda, Pääsupesa lossi ja mingil määral ka Jaltat ning maksab selle eest umbes 80 grivnat. Kuna meie huvitusime üheotsapiletist, saime selle 40-ga. Jess!

Siis sibasime reklaamitud mereparki vaatama. Merepark Krimmi moodi tähendab rannas lõõskavas päikses olevat telki, mis on topitud täis akvaariume ja terraariume. Kalad olid mingiski seisukorras, varaan ka enam-vähem, aga ühte puuri topitud ahv (ilmselgelt lastele mõeldud atraktsioon) oli räigelt stressis, kõndis pisikese puuri ühest nurgast teise ja tagasi. Täiesti kohutav...

10. juuli oli siis esimese korraliku sulpsupäeva päev. Anti ei võtnud taas kaasa madratsit, mille ta oli ekstra ujumiseks kaasa võtnud, aga sai ka selleta hakkama. Vesi oli hästi-hästi soe, 24-24,5 kraadi, mistõttu vette minnes ei tekkinudki momenti, et peab temperatuuriga harjuma. Tormakad lained hoolitsesid ka muidugi selle eest. Eesti rand on ka toidupakkujate poolest tõeliselt kesine. Seal liikusid ringi pirukate, kookide, kalade, krevettide ja kõige muu söödava pakkujad, kes karjusid oma väärtusi välja häälekalt ja pidevalt. Eks see kõik sulandus muu rannameluga kenasti kokku, nii et päikese käes uneledes oli see omamoodi uinutav elamus.

Anti ja Piret kogesid esimest korda aga seda, millest mina vaid lugenud olin. Anti käis poes suitsu ostmas ja naasis kommiga -- see oli 15 kopika asemel tagasi antud.

Esimest korda sain ka marju, mida Piret ja Anti tuliselt soovitasid. Need paistsid välja nagu vaarikad, aga olid palju tumedamad ja iseloomuliku auguta, vaid varrega. Topsis neid vaadates võis arvata, et need on hoopis grillitud sitikad, süües võis seda muljet veits edasi arendada, sest seemned krõmpsusid natukene. Kuus grivnat pidavat nende eest raskelt kõrge hind olema, aga proovimise mõttes läks küll.

KINDLUS RANNAST VAADATUNA

Udjasime Mihkli ka linna ning läksime Sudaki kindlust vallutama. Kindlus on umbes nagu Rakvere linnus, aga lihtsalt 10-15 korda suurem, seest tühi ja mägine, nii et tõsiselt ette võttes oleks vaja kanda korralikke jalatseid.

VAATAMISVÄÄRSUSED

Ronisime paar torni läbi, mošees ei käinud ja kaljut mööda kõrgeimasse kohta ka ei roninud. Minul ja Piretil polnud huvi varbavahedega seda vallutama hakata ning terastrossi mööda veel vähem end üles tõmmata. Anti natukene ronis, aga ei jõudnud samuti tippu välja.

LEIA PILDILT ANTI!

Kindlusest tagasi tulles tutvusime kummibussi fenomeniga. Kindlus on natukene linnast väljas ja mäe otsas, nii et mugav inimene läheb sinna marsaga. Mitte nii mugav inimene uurib tagasi tulles, kust marsad linna lähevad. Istusime marsasse viimastele vabadele kohtadele. Tuli esimene peatus ja sisenes ports inimesi, kes jäid poolkummargil seisma, sest marsa lagi oli madal. Siis tuli veel üks peatus ja ports inimesi ning olemine läks juba toolilgi väga litsutuks. Mingil hetkel oli see lihtsalt võimatu, et veel inimesi juurde saaks tulla. Siis tuli Lenini tänava lõpp ja meie väljumine. Mina ja Anti pidime end veel välja suruma, sest Krimmis levib sama traditsioon mis meil -- ära mine uksest välja, küll teine kuidagi ikka välja saab --, siis Piret lükati uksest välja, ning selja taga algas hirmus toolide vallutamise mäsu. Uh...

Õhtul oli meil domašnije kuhnja -- poest ostsime värsket salatimaterjali, makarone ja tükihinnaga kotlette, mis osutusid tõeliselt headeks.

Hommikul pidi äratus olema kell 5.30, seega õhtul pikka pidu ei tulnud.

merepark rannas 10 UAH
Sudaki kindlus 12 UAH
100 g maitseainepakk turult 21 UAH
vaarika moodu marjad 6 UAH/tops
tükihinnaga kotlet poest 1,3-1,6 UAH