28.05: Annika & majutusinf

.................................................................................................
Esiteks: Annika on aktiveerunud ja hoiab silma peal pakkumistel, mis teda Simferopolisse peaksid lennutama. Aga tuleks üksi, sest Nicol on Ukrainaga nirud kogemused (mingi kammaijaa Kiievis) ja ta kiikab servast hoopis Hiina poole. Aga no üks on ka parem kui ei midagi, eks! :)

Teiseks: Annika, tuleb välja, on ka distantsilt üllatavalt kasulik. Nimelt avastas ta riiulilt mingi Lonely Planeti taolise reisiraamatu nimega Let's Go Europe, kus on ka Ukraina kohta igati põnevat infot kirjas.

On olemas selline teenus nagu Okean-9, mis on siis põhimõtteliselt ööbimispinna reserveerimisteenus: helistad numbrile 443 61 67 E-R 9-17, L 9-15 (arvatavasti tavakõne hind), ütled, kus oled ja kuidas ööbida tahad, nad reserveerivad koha (tasuta!) ja ongi kõik. Inglise keelt eriti ei mõista.

Siis on olemas Hrazhdanskyy Aviatskyy Instytut Student Hotel (tel 484 90 59), mis asub veits tsentrist väljas ja kus on odavam ööbida. Hind on 45 grivnat (1 grivna = 2,17 krooni) ehk siis 97.65 krooni. Näide kah: kahene tuba (sees WC ja TV) maksab 82 hv-d (178 kr), koos külmikuga 160 hv-d (158 kr).

Majutuse kohta andis raamat sellist infot: parim: alla 55 hv, väga hea: 55-105 hv, ok: 106-265 hv, kallim: 266-480 hv, eksklusiiv: üle 480 hv. See siis selleks, et hindadega väga ei tõmmataks. Ukrainas nimelt selline komme, et mõnes kohas ei võeta välismaalast ööbimise mõttes üldse jutule ja teises kohas (okei, enamikus kohtades) võetakse ulmehinda. Üldiselt on Kiievi kohta info, et noortehotelle pole ja odavamad kohad on lagunenud sovetielamutes. Üksiku toa hind peaks jääma 5-90 hv vahele. Lisaks olevat soe vesi rariteet -- nii et enne raha üleandmist tasub küsida, kuidas sellega lugu on. No põhimõtteliselt sama värk mis Krimmiga, kus õhtul keeratakse vesi ja elekter kinni. On see vast roheline mõtteviis! (Mis sest, et mugavuse arvelt, aga maailmale peab ka mõtlema, jajaa.) :)

Söömise hindadest: parim: alla 11 hv, väga hea: 11-27 hv, ok: 28-54 hv, kallim: 55-105 hv, eksklusiiv: üle 105 hv. Täpsustamata, mida selle söömise all mõeldasse. :p

Eks tuleb ka täpsustada, mis aasta raamatuga tegemist.

23.05: piletiost otsustatud

.................................................................................................
Pärast häälekat arutelu sai väheke otsuseid kah:

1. piletid ostame 30-dollarised sellest odavamast kohast
2. sõit algab 4. juulil kell 20.15 Sevastopolisse suunduva rongiga, mis teeb Simferopolis peatuse kella 12 paiku päeval (ehk siis hommikul, päevavalguses, sõidame läbi Krimmi!)
3. hotelli ei bronni, vaid uurime, kas on odavamaid pakkumisi

Voh! :)

22.05: probleem piletitega

.................................................................................................
Blogi ei saa üldse rahulikult suve suunas hõljuda. :)

Eile teatas Go Rail (veebileht), et pilet Kiievist Simferopolisse maksab ei vähem ega rohkem kui 720 krooni (platskaart muide 400), mida on igal juhul vähemalt 300 krooni liiga palju. Mis sest, et kohapeal on pilet 260-300 krooni kanti -- piletite kohaletoimetamistasu ja klahviklõbin maksab 100% ikka peale. Samas, nagu hiljem välja tuli, ei olegi see 720 krooni 17-tunnise sõidu eest liiga palju.

Anti asus tõelise infoajastu odava hinna jahtijana internetis ringi vaatama ja leidis kaks pakkumist.

Veebileht travel-2-ukraine.com (veebileht) pakub välja võimaluse pilet Kiievis ära bronnida ja lasta see tuua lennujaama, rongijaama või koju. Lehel toodud hinnad olid ilusad, tegelikkus aga hoopis midagi muud: pileti hind küll mõistlik, aga kui lisada juurde lennujaama toomine, jõudis hind 60 dollari peale, ning Eestisse läkitamine tegi pileti hinnaks -- 86 dollarit. Eesti kroonides võrdub see täpselt 995 krooni ja 75 sendiga. Hõissa!

Siis veel üks võimalus. Veebileht arktour.ua (veebileht) tegi sellise pakkumise: pilet 30 dollarit, aga ... Eestisse nad seda ei toimeta, läheme järele, kui Kiievisse jõuame. Kontor peaks olema suht-koht kesklinnas.

Siis kerkis üles ka hotelli-idee. Nimelt avastas Anti Yaroslavi-nimelise hotelli (veebileht), mis on pilte vaadates küll pigem hostel. Pakub ööd hinnaga 18-19 dollarit. Broneerida saab, osta saab, kohti on...

Ühesõnaga nüüd ongi küsimus, kas käia välja 700-800 krooni või mitte. Usalduse peale. Veendudes 2. juulil Kiievis, kas asi toimib. VÕI siis käia välja oluliselt suurem raha ja olla kindel, et rongi peale on pilet olemas ja puu all ööbima ei pea. Naiss...

21.05: puugid ja gripp

.................................................................................................
MIGnews.com.ua teatab 17. mai seisuga: "Ticks attacking Ukraine!". Nimelt poevad puugid Ukrainas kena sooja varasuvepäikese kätte juba maikuus ja asuvad isukalt puukentsefaliiti ja puukborrelioosi levitama. Eriti meeldib neil olla lõunapoolsete päiksepaisteliste mägede peal viiesentimeetriste kuni meetriste põõsaste peal. Puugiga võib tee peal kokku juhtuda oktoobrini välja.

MIGnews.com.ua puugilugu

Info mõttes:
Puukentsefaliiti nakatunud inimesel ilmnevad üks-kaks nädalat pärast hammustust gripisarnased haigusnähud -- kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi paraneb. Umbes IGAL KOLMANDAL nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Sel juhul peab viivitamatult arsti poole pöörduma. Umbes protsent puukentsefaliiti nakatunutest sureb.

Puukoborrelioosi saamiseks kulub enamasti paar ööpäeva (s.t selle aja peab puu nahas olema, et nakkus edasi liiguks, puukentsefaliit levib hammustuse endaga juba). Tavalisem sümptom on ringikujuline nahapunetus. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Nendele ei pruugi alati eelneda nahapunetus. Haigusnähte on palju: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas.

kliinik.ee puukborrelioosist ja puukentsefaliidist

Aga pisikeste saatanlike puukide rünnaku tagajärgedest on võimalik pääseda! Meie Mihkliga oleme kogu aeg tublid olnud ja oleme kenasti puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud (metsas ju ikka müttamist, ja tegelikult saab ka Tallinnas täiesti vabalt puukentsefaliidi rohealadel kätte - juhtunud juba), aga teiste eest küll rääkida ei oska. Igatahes:

Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida lasta:
Magdaleena polikliinikus, kab 223 (Pärnu mnt 104) E, K, N 8-16, T 10-16, R 10-14
Tőnismäe polikliinikus, kab 403 (Hariduse 6) E-K 8.30-16, N 10-16, R 8.30-14
Ühe doosi hind 195 krooni. Vaktsineerima tulles pöörduda registratuuri.
(1. süsti tegemisele järgneb kuu aega, siis tehakse 2. süst - see annab aastase garantii puukentsefaliidi vastu, seejärel tuleb aasta pärast uuesti süstima tulla ja siis lasta juba kolme aasta tagant, et kaitse püsiks)

Gripi vastu saab vaktsineerida lasta:
Magdaleena polikliinikus, kab 223 (Pärnu mnt 104) E, K, N 8-16, T 10-16, R 10-14
Tõnismäe polikliinikus, kab 403 (Hariduse 6) E, T, K 8.30-16, N 10-17, R 8.30-14
Vaktsineerimise hind 130 krooni.
(immuunsus hakkab välja kujunema seitsme kuni kümne päeva möödudes ja tegema peab süsti seepärast, et Ukraina alal levib linnugripp ning seetõttu on gripisuts soovitatav)

Ida-Tallinna keskhaigla vastav leht

Vaat nii! Seega on praegu tagumine aeg 1. puukentsefaliidi vaktsiin kätte saada.

17.05: juhuslik koosolek

.................................................................................................
Kahes Iiri pühakule pühendet pubis toimus siis neljapäeval agar koosolek, kuigi eelduslikult tuli lihtsalt aega veeta. Aga noh, tublid suudavad ikka mitut asja korraga teha. Järgnevat võib vabal valikul lugeda kindlas, käskivas, norivas, karjuvas, resoluutses ja - well - ka mõistlikus kõneviisis. Ideed siis järgmised:

- katta Krimmis väheke pikemaid vahemaid jalgratastega (kodinad pakikal)
- sõita natukene jalgratastega (kodinad ööbimiskohas)
- liikuda hästi palju jala
- liikuda vähem jala
- hääletada ja liikuda suvaliste sõidukitega, mis kuhugi viivad
- mitte hääletada ja sõita hoopis taksoga
- mitte hääletada, mitte sõita taksoga, vaid hoopis ühistranspordiga
- otsustada edasine marsruut ja selle läbimine 17-tunnise rongisõidu ajal Kiievist Simferopolisse/Sevastoopolisse

jne jne.

Eks vaatab, mis sellest tohuvabohust siis juulikuus ka välja tuleb :)

*Krimmi looduskaitseala*

.................................................................................................
Krimmi looduskaitseala asub Aluštast läänes. Kaardil leidsin üles märke "Krimskii zapovidni" - peaks midagi sellist olema vist?

Igal juhul loodi looduskaitseala 1923. aastal ja see ala hõlmab umbkaudu 30 000 hektarit. Vene ajal oli see kinnine ala, kus võisid ringi liikuda vaid teadlased, praegu kirjutas Äripäev, et alal võib ringi kolada vaid grupijuhiga koos. Alale jäävad poolsaare kõrgeimad mäed ja kompott ala loodusest, sest seal on taimedel väga head kasvutingimused, mistõttu leidub seal taimi, mis mujalt on kadunud.

Looduskaitsealale rajasid 1850. aastatel mungad Kosmo-Demnjanskaja kloostri. Külgetõmbajaks sai sealne külma veega allikas, millel arvati olevat raviomadusi. Seetõttu hakkas seal käima inimesi, kes tervise tulemiseks pidid vette hüppama, ja - täiesti loogiliselt - jäid veelgi haigemaks ja kippusid surema. Hiljem ehitati kloostri kõrvale tsaari jahimaja ja ümbruskonnas hakkasid Venemaa kõrgema võimu kandjad loomi küttima. Et tsaar mõnusamalt jahimajja pääseks, rajasid 10 000 sõdurit jahimajast tsaari residentsini mägitee. Kogu hoonestuse hävitasid Teise maailmasõja käigus sakslased.

Looduskaitseala kõrgeim tipp on Roman-Koši mägi (1543 meetrit).

*Alušta*

Alušta (Bütsantsi ajal Aluston, genualaste valitsusajal Lusta) on pisikene kuurortlinn Krimmi lõunaranniku keskosas Jaltast 32 kilomeetrit kirdes. 2004. aastal elas seal 29 400 elanikku. Augusti keskmine temperatuur on 23,8 ja detsembris 3 kraadi, sademeid on 430 millimeetrit aastas.

Alušta on vana linn. Pea 1600 aastat tagasi tekkis praegusest alast põhjapoole viivate teede äärde Alustoni kindlus. Alušta territooriumil on avastatud ka üpris palju tauria mälestusmärke. Kasteli mäe põhja- ja kirdeküljel seisab tohututest kividest ilma sideaineta laotud tauria kaitsemüür, "kükloopide müür" (see vist pildil ongi, aga ma ei ole kindel). Keset linna oleval künkal kõrguv torn on tunnistaja aegadest 14. sajandil, mil rannikul peremehetsesid genualased (Genua, Genova - Itaalia linn). Aluštas valvati sel ajal poolsaarele viivaid teid ja tegeldi kaubitsemisega, kuid mandus seejärel. Tõeliselt hakkas Alušta õitsema eelmise sajandi algusest.

Aluštat eraldavad mäeahelikust kaks kuru: Angara ida poolt ja Kebit lääne poolt. Mäekurud ja neid jätkavad orud on koridodeks, mille kaudu stepiõhk tungib mere äärde, mereõhk aga steppi, tekitades alalist tõmbetuult. Suvel on see mõnus, kuna siis on Aluštas jahedam kui Jaltas, talvel on seal aga tunduvalt külmem kui lõunarannikul, kuid soojem kui idas. Mägedega seostub ka üks olulisemaid vaatamisväärsusi - Djur-Djuri kosk, mis ei pidavat kuivama ka kõige kuivema suvega. Kose eripära on see, et vesi ei lange 15 meetri kõrguselt mitte pahinal, vaid vaikselt, seetõttu nimetasidki kreeklased seda rippuvaks veeks.

Alušta koduleht

*mäed*

.................................................................................................
Krimm on hästi mägine maa, mis on tegelikult merepõhjas asunud. Lõuna poole minnes muutuvad mäed kõrgemaks ja moodustavad ranniku lähedal hiiglasliku aheliku, mistõttu on ka läbipääsuteid vähe.

Geoloogid on Krimmi kivimeid uurides avastanud jäänuseid ja jäljendeid taimedest ja loomadest, kes võisid elada kas ainult meresügavustes või ainult maismaal, seejuures igaüks kindlal ajal. Selgus, et pea kõik Krimmi mäed on settelise, merelise päritoluga. 150-170 miljonit aastat tagasi kattis neid liikumatu mereveemassiiv. Jõed kandsid merepõhja liiva ja savi, mis kihikaupa settides katsid põhja sitke vaibaga. Kesk-juura ajastul kerkis merepõhi üksikutes kohtades üle veepinna, moodustades saari. Niiske ja soe õhk soodustasid floora ja fauna arengut. Siis hakkas pind taas vajuma ja merede pehme, mudane põhi muutus savikildaks. See moodustab praegu Krimmi mägede vundamendi. Mägede põhiaines - lubjakivi - on moodustunud süvamere elanike jäänustest. Pärast juura merede taandumist hakkasid merelained rannaääri puruks uhtuma. Hiljem toimus piki kerkivat mäeahelikku murrang. Mägede lõunaosa vajus, moodustades suure, veega täidetud alangu, põhjaosa aga jäi püsima. Praegu annab sellest märku massiivne merede kohal olev järskude mägede vöönd lõunarannikul.

Simferopoli ja Alušta vahel asub Tšatõr-Dagi mäestik (kõrgeim koht Eklizi-Burun, 1525 meetrit), mis on nähtav juba Simferopolis. Lõunarannikule pääsemiseks tulebki see ületada. Mingi osa aastast on mäestiku tipud lumega kaetud ja liigipääsmatud, kuid ida poolt ei saa kaljusid otsejoones vallutada ka suvel. Seetõttu peabki mäkke minema ringiga. :) Mäestiku tipp kujutab endast mitmeid paralleelseid platoosid. Mäestiku väärtused on kaks koobast: Holodnaja (eesti k "külm", koosneb labürintidest ja külma vee basseinidest) ja Tõsjatšegolovaja (eesti k "tuhande pea", nime põhjuseks suur hulk leitud inimkolpi ja -luid)

Teisel pool Simferopoli--Alušta maanteed asub Katariina mägi ehk Demerdž (tipp 1375 meetrit).

Aluštast lõunas asub Kasteli mägi. Selle tipu juures kagunukil on omamoodi kraatrit meenutav süvis, kuigi mägi pole vulkaan, küll aga on see tekkinud juura ajastu keskpaiku vulkaanilise tegevuse ajajärgul. Sel põhjusel on mäe ümbruses purskekivimeid, nagu ka muide Simferopoli juures.

****
Infokild: Krimmist saadud marmoriga on kaetud mõned Moskva metroo jaamad.

*Simferopol*

Simferopol on Kesk-Krimmis asuv suur-suur linn, mis paikneb Salgiri jõe kallastel ja on Krimmi autonoomse vabariigi pealinn (aastast 1921). 2006. aastal elas seal ligi 340 600 elanikku.

Simferopoli ajaloost väärib vast enim mainimist muistne sküütide asustus ja hilis-sküütide pealinna Sküüdi Neapoli asumine praeguse Simferopoli alal. 1945. aastal hakkasid eesrindlikud Nõukogude arhitektid Simferopoli juures mäeotsas mullas ja kivis tuhnima ning avastasid asustuse jälgi. No tegelikult suisa linnuse koos 2,5-12 meetri laiuse kaitsemüüri (rajatud muide 3. sajandil e.m.a), peavärava, kahe torni ja hiiglasliku väljakuga, mille keskel mingi olulise hoone jäänused. Järelikult pidi tegemist olema Neapoliga. Peale selle leiti kõikjalt mäe ümbert väiksemaid linnuseid, mis arvatavasti kaitsesid põhilinnust. Sküüdi riigist kah. Tegemist oli orjandusliku riigiga, mis äritses üle kogu Musta mere igasuguse kaubaga. Arvatavasti hävitasid riigi hunnid, kes tungisid meie ajaarvamise esimestel sajanditel Krimmi. Seejärel jõudsid Krimmi kasaarid, rannikul elasid aga kreeklased, mägede ja orgude ning põhjapoolsed nõlvad olid seevastu omapäraseks Bütsantsi provintsiks, kus elasid slaavi rahvad.

Seejärel jõudsid Simferopoli aladele tatarlased, kes ehitasid Neapoli varemete jalamile Ak-Metšeti linna. Sellest sai Tatari pealinna Bahtšisarai eelpost. Linn oli väikeste tänavate ja müürilike seinadega majadega täidetud ning tegeles kaubandusega.

Nimi "Simferopol" on Kreeka päritolu ja tähendab tõlkes "kasu linn". Venelased nimetasid linna Simferopoliks 1874. aastal. Venemaa rajas selle Ak-Metšeti naabrusse kui Tauria kubermangu keskuse. Otse loomulikult hakkas tatarlaste linn hääbuma ja uus linn kasvama... On teada, et Simferopolis oli 19. sajandi lõpu seisuga 900 kaubandusettevõtet, 122 trahterit, 10 restorani, 43 kirikut ja ... üksainus haigla.

Krimmi sõja ja Teise maailmasõja ajal sai Simferopol kõvasti kannatada ja oli tõsine lahingutanner. Krimmi sõjas arvatakse Simferopoli juurde maetud olevat umbes 30 000 vene sõdurit, sakslased tapsid aga maailmasõja ajal 22 000 elanikku.

Praegu on Simferopolis suur lennuväli, kust käib läbi miljoneid inimesi. Simferopoli linna põhielanikeks on venelased, kuid on ka tatari ja ukraina vähemus.

****
Infokild: Simferopolis on keemiaõpetajana töötanud keegi Mendelejev...

10.05: lennuaegade muutus

.................................................................................................
Lend Tallinnast Kiievisse lükati 10 min varasemaks (algus kell 13.05) ja Simferopolist Tallinna 20 min varasemaks (algus kell 11.10). Juuni lõpus tuleks asi veel kord igaks juhuks üle kontrollida.

*Sõvaš*

Start siis Põhja-Krimmist, Aasovi mere läänerannikult, sealt, kus üldpilgul tundub olevat lihtsalt palju vett.

Sõvaš (vanemas kirjanduses ka "Suvaš") tähendab ukraina keeles mädamerd. Miks? Selle ülemise keskosa (kaardil siis see osa, kus on segamini palju vett ja maad) näol on tegemist nimelt väga pikaajalise soolamaardlaga, kuhu toob mingil määral vett Aasovi meri ja kus aastaringselt on suhteliselt lägane ja ebameeldiv olla. Nõukogude ajal intensiivistati sealset soolatootmist hoogsalt ja sel põhjusel oli Sõvaš Venemaal üks olulisemaid soolamaardlaid.

Sõvaši juures on vast olulisim koht Perekipi (Perekopi) maakitsus, mis oli kunagi ainus Krimmi suure maaga ühendavaks maismaatee. Mööda seda kulges muistne soolaveo- ja kaubatee ning selle kõrvale tekkis kaks kaubalinna -- Perekip ja Armjansk. 1870. aastatel ehitati järgmise ühendusena raudteetamm.

Sõvaši, nagu üldiselt Krimmi, iseloomustab aegade jooksul seal olnud agar sõjategevus. N-ö hilisematest sündmustest on vast olulisim Teise maailmasõja ajal toimunud kokkupõrge Nõukogude ja Saksa vägede vahel. Suurt osa mängis ka Perekipi vall, kus peaks praegusel ajal asuma mälestusmärk (või kompleks) hukkunutele.

Praegu on Põhja-Sõvaši alale Ukraina poole peale rajatud Sõvaši-Aasovi rahvuspark.

Igal juhul on tegemist eriliselt põneva piirkonnaga, eriti neile, kes varem soolaveekogusid näinud pole (Türgis oli see nt elamus omaette), kuid kuna üldplaanis vaadates on ülejäänud Krimm niiii lahe, siis me Sõvašimaaga tutvuma ei lähe. Vist? :)

*Ukraina*

.................................................................................................


Ametlik nimi: Ukraina
Omakeelne nimi: Україна
Pealinn: Kiiev
Pindala: 603 700 km²
Rahvaarv: 46 749 200 (2006. aasta seisuga)
Rahvastiku tihedus: 77,4 in/km²
Iseseisvumine: 24. august 1991
Rahaühik: Ukraina grivna
Riigipiiri kogupikkus: 6500 km, sellest merepiir 1050 km
Naabermaad: Rumeenia, Moldova, Ungari, Slovakkia, Poola, Valgevene, Venemaa
Haldusjaotus: 24 oblastit, üks autonoomne vabariik (Krimmi autonoomne vabariik) ja kaks keskalluvusega linna (Kiev, Sevastopol)
Kliima: valdav parasvöötme mandriline kliima, Krimmis troopiline Vahemere tüüpi kliima
Keskmine temperatuur: jaanuaris - 10ºC, juulis +25ºC
Sademed: 300-700 mm/a
Loodusvarad: kõrgekvaliteediline raua- ja mangaanimaak, looduslikult puhas väävel, kivisüsi, kivisool, kaoliinid

23.03: täiendus

.................................................................................................
Hõissa - Lauri ja Triin tulevad ka Krimmi. Ei saagi neljakesi üksteisest 19 päevaga totaalselt tüdineda, sest 14.--21. juulini on meid täpselt kuus. Veel tulijaid?! :)

2.03: neli kuud veel

.................................................................................................
Ja käes ongi märts. Täna väljasõiduni täpselt neli kuud! Okei, see on ikka pikk aeg, tuleb tunnistada. Kiievist ei pidavat ühtki bussi Krimmi poole minema, ütles Anti. No ei taha uskuda, aga... Esimene plaan oli ikka rong ja loodetavasti mahume peale, kui mais piletid müüki tulevad.
...Ja keegi peaks kohe varsti lennupiletid ära ostma ja...

16.02: ehtne ukrainlane

.................................................................................................
Täna meelitas Piret mu turismimessile. Tuli välja, et oli isegi põhjust. Peale Kihnu leiva, soolapekikuubikute, räimerullide, kommide jms söödava pahna oli messil ka Ukraina boks. Ukraina boks koos EHTSA ukrainlasega OTSE Krimmist, nagu ehtsa ukrainlase tõlkijanna vaoshoidmata uhkusega teatas. Kui ülejäänud boksides rünnati inglise ja eesti keeles -- Hispaania boksis oli suisa eesti keelt oskav antoniobanderas, ports naisi ümber --, siis Ukraina boksis oli A-keeleks muidugi vene keel. Noh, ehk kasulikkugi nänni sai ikkagi. :)

9.02: muutusteta

.................................................................................................
Midagi pole kirjutada. Triin peaks märtsis paika saama oma suvised plaanid ja pileteid ostma hakkama, juhu/Lauri rääkis purjuspäi, et peaks ka ikka tulema. Nojah :)

19.01: piletid ostetud

.................................................................................................
Nüüd on siis kindel, et neli inimest läheb kohe kindlasti suvel Ukrainasse, sest täna said piletid ostetud.

Hetkel on hinnad veel säändsed:
turistiklassis lend Tallinn--Kiiev 2. juulil kella 13.15-15.05 maksab 1365 krooni.
turistiklassis lend Simferopol--Tallinn 21. juulil kella 11.30-14.15 maksab 1773 krooni.
Kokku siis 3138 krooni.

Aga hinnad hakkavad aina tõusma, nii et...

16.01: piirikoht

.................................................................................................
Uuendused.

Esmalt see, mida Ukraina suursaatkonna arvates tohib Krimmi (vahetuskaubana) maksuvabalt kaasa võtta (sulgudes ukrainlaste arusaam inglise keelest):

- 1 liiter alkohoolseid jooke (1 litre of alcoholic drinks)
- 2000 sigaretti või 200 grammi tubakatooteid (of tobacco items 2000 cigarettes or 200 grammas of tobacco items)
- 10 liitrit õlut (of beer of 10 litres)
- 2 liitrit süütunnet (2 litres guilt)

Nojah :)

Lisaks pakkus Anti välja, et märtsist läheme omavahelises suhtluses vene keelele üle (enne muidugi sibame kõik karjakesi poodi, ostame vestmikud ja uinume õhtuti, vestmik käes ja venekeelsed unenäod peas). Täitsa hea idee tegelikult.

Lennupiletite ostmiseks läheb reedel või laupäeval. Palju õnne, Estonian Air!

12.01: tervis ja Taevakaart

.................................................................................................
Tervisekaitseinspektsiooni kodulehekülg teatab Ukraina kohta, et 3. jaanuari 2007. aasta seisuga levib Ukrainas linnugripp H5N1, reisikeelde ega -piiranguid pole kehtestatud. Reisisoovituste all on kirjas: "Haigus esineb lindudel. Reisijatel soovitatav hoiduda linnufarmide külastamisest ja muust kokkupuutest lindudega ning vaktsineerida end kaks nädalat enne reisi algust gripi vastu". Piret arvas ka, et gripisutsuga tuleks tutvust teha.

Lisaks ei ole Estonian Airilt soodustusi oodata, sest Taevakaart annab soodustusi ainult äriklassi ootesaalis (sic!), pagasi ülekilodes ja Tallinna hotellides-spaades. No pole see ca 3000 krooni midagi nii hull maksta tegelikult.

****
Infokild: Mustal merel pidavat olema selline lainetus, et laineid näha ei ole, aga laev õõtsub korralikult. Tasub vist iiveldamisläve tõstmist harjutama hakata...

10.01: transport ja gigolo

.................................................................................................
Anti tegi netis uurimistööd ja avastas mitu põnevat asja.

Balti jaama kaudu saab Kiievi--Simferopoli rongidele pileteid broneerida, aga see algab 45 päeva enne rongi väljumist ehk mai keskpaigast. Peale selle oli natukene paisutatud info, et rong sõidab Kiievist välja 33 korda päevas. Õige vastus oleks ... kolm korda! Noh, kõigest kümme korda vähem. Loodetavasti ikka ei lähe nii, et me siit pileteid ei saa ja passime sealses vaksalis kaks nädalat, seljakotid seljas, et Simferopolisse saada. Lisaks sai Anti kätte Kiievi vaksali sõiduplaani, kus kirjas, et rong sõidab kümne tunni asemel vähemalt 17 tundi, seega ööbimine tuleb kindlasti raudteel.

Peale selle uuris ta ööbimist. Internetis pakutavaid ehk siis neid kalleid võimalusi. Noh, 33-dollarine korter oli juba peaaegu maapealne paradiis, 15-dollarine oli ka enam-vähem (kahetoaline siiski), aga pakkuda oli ka viie dollariga ööbimist. Issand, mis need ööbimised veel kohapeal siis on...

Lisaks leidis Anti giidi. Mhmh, GIIDI. Räägib fluent english'it, ukraina ja vene keelt ning on noor. Poole päeva rõõmu eest tahab 25 eurot -- Ukraina mõistes vist varandus, mida normaalne inimene maksta ei jõua? Einoh, tasub meeldejätmist.

****
Infokild: Krimmi ala rannahooaeg kestab maist oktoobrini ja keskmine veetemperatuur on 23 kraadi.

9.01: dramaatilised arengud

.................................................................................................
Annika ja Triiniga rääkides tuli välja kaks asja.

Esiteks see, et Annika ei tea, kuidas ja kas ta üldse kaasa tuleb, sest süda tõmbab Šveitsi mingiks ajaks (ja kaks reisi = kaks korda rohkem raha) ning alati võib teda tabada (Ideaalne) Töö. Ühesõnaga -- kahtlane.

Triin aga ei saa enne märtsikuu algust selgeks, kuidas suvi töiselt kujuneb. Pärast mõningaid kõhklusi jäi otsuseks, et kasulikum oleks piletid praegu ära osta, kuid et neid oleks hiljem kergem müüa, jäi suunaks Tallinn--Simferopol--Tallinn.

Muide, Estonian Airi lehekülg räägib nõnda:
- Pileteid tagasi ei osteta;
- Lennu kuupäeva saab muuta vaid enne väljalendu ja see maksab 625 krooni/40 EUR ühe suuna kohta. Kui samas hinnaklassis kohti ei ole, lisandub hinnavahe järgmise saada oleva hinnatasemeni;
- Reisija nime saab piletil muuta vaid enne väljalendu ja see maksab 780 krooni/50 EUR pileti kohta;

Kindlustuse kohta selgus ka üht-teist. Suurem uudis on see, et Ukrainas peab olema kindlustus, nii et poolmuidu seal puhata ei saa. Salva Kindlustus pakub kindlustust soodsalt Venemaale ja Ukrainasse, kuid jätab targu mainimata, mida see va "odav" tähendab. IF Kindlustus pakub esmapilgul vaadates ainukesena ka kalkulaatorit. Kui panna Ukraina piirkond Euroopaks, meditsiiniline abi 500 000, reisitõrge (samas ma ei tea, kas seda vaja on, sest ümberistumisi pole ju) 5000 ja pagas 5000 peale, on see inimese kohta 420 krooni, seejuures veebis lepingut sõlmides läheb 10% alla. Ei tahaks siiski väga uskuda, et see summa alla 300 võiks tulla.

7.01: tegijad asjast

.................................................................................................
Geograafiast:
Anti: Simferopol on Tallinna-suurune linn, Sevastopol on suurem ja Jalta on juba päris suur.
Piret: Kiievi lähedal on mere ääres kiirtee! (teadmiseks: Kiiev on keset Ukrainat ja merest võib vaid unistada)
Mihkel: Võtame hoopis suured traktori sisekummid, ehitame parve ja sõidame mööda Doni!

Vaatamisväärsustest:
Triin (58. aastal välja antud V. Vetlina "Krimmi reiside" raamatut vaadates): Simferopolis on konservitehas! Anti: Sinna peab kindlasti minema!
Anti: Zaporožnõisse läheme ka -- seal on Zaporožetsite tehas.

Ööbimisest:
Anti (õpetlikult Triinile): Maha sind ei tapeta ja ära ei röövita. Platskaardis paned asjad lihtsalt enda alla noh!
Piret: Tänava peal vaatame ringi, et ei saaks mullivanni asemel haisvat peldikut.

Kaubandusest:
Anti: Jalta on täielik turistilõks: virsikukilo maksab kolm korda rohkem kui Tallinnas!
Triin: Meie oleme Piretiga odava toidupoe spetsid: Hispaanias leidsime kõik säästumarketid üles.
Anti: Tuleb mängida ülbet klienti, kunagi ei tohi rahul olla.

Transpordist:
Piret: Trolliga on okei sõita esimesed kümme minutit, seejärel hakkad tundma, et troll on rämedalt täis, inimesed elavad seljas ja sõitmine on tüütu.
Anti: Takso pidavat odav olema. Keegi olevat sõitnud 80 kilomeetrit ja maksnud 250 krooni. Normaalne.

Elust ja inimestest:
Triin: Teeme võistluse, kes omandab kõige rohkem ukrainakeelseid sõnu!
Anti (reisi pikkuse kohta): Omal ajal pidin vegeteerima M-tähega asjades, seega ma võin vabalt nädal veel olla.
Annika: Kaardid kaasa -- seal taotakse igal pool kaarte.
Triin: Mina võtan oranžid bikiinid kaasa (vihje Oranžile revolutsioonile)

7.01: kuhu täpselt ja millal?

.................................................................................................
Pühapäev, 7. jaanuar tundus olevat see eriline päev, mil tuli ära otsustada, kuidas me ikkagi Krimmi jõuda plaanime. Üllatuslikult tulid kõik osalised ka kohale. Võimas!

Plaanide kokkuvõte

Ukrainasse jõuame Tallinna--Kiievi lennukiga, siis oleme paar päeva Kiievis, edasi läheme rongiga Sevastopolisse, siis laseme mööda Krimmi ringi 21 päeva miinus sõidupäevad ja seejärel naaseme lennukiga Simferopolist. Üldplaanis peaks reis algama 2. juulil ja lõppema 21. juulil. Kokku 19 päeva. Piletite ostmiseks on aega kaks nädalat, muidu võivad need kallimaks minna.

Kaasavõetava varustuse hulgas on reisiseljakott ja õhem magamiskott, sest äkki ei pruugi ööbimiskohtades pesu olla või ei pruugi olla ööbimiskohtagi, kuigi see on vähetõenäoline.

Kiievis veedetav aeg ei ole selge, seega on keeruline rongipileteid ära osta. Samuti ei ole teada, mis ajal rong Kiievist teele läheb. Teada on see, et rong peaks Kiievist väljuma iga päev 33 korda. Teada on ka see, et Sevastopolisse peame jõudma päeval, et saaks ööbimist planeerida.

Krimmis toimub liikumine ühissõidukitega, laevadega, marsadega ja ka taksodega. Rannikul on laevad kõige etemad, sest (jess-jess) Krimm on mägine. Kompsud paneme kuhugi ööbimispaika maha ja liigume koha ümber ringi.

Ülesanded

Kindlustuse eest hoolitseb igaüks ise.
Kaasa tuleb osta eesti-vene vestmik.
Millised on Kiievi vaatamisväärsused?
Kiievis teha selgeks, kust transpordivahendid liiguvad ja mis kellast need liikuma hakkavad.
Kuidas on lugu alkoholi sisseveoga (kas saab Vana Tallinna ja Eesti suitsu sisse tuua)?

****
Infokild: Simferopol, Krimmi pealinn, tähendab ukraina keeles "kasulik linn", Sevastopol aga "ülev linn".

Asjast

.................................................................................................
Üldplaanis peaks see blogi kajastama ühe pisikese seltskonna kindlat veendumust, et sel suvel on vaja ära näha Must meri. Kuna Türgi tundus olevat kahtlane kant -- mis sest, et tegelikult on seal tõeliselt lahe --, jäi ainsa võimalusena minek Ukraina lõunaossa Krimmi.

Plaan iseenesest hakkas hauduma juba varem, eelmise aasta suvel jaanipäeva paiku, kui nüüd mälu mägraga hästi läbi ei saa. Noh, igatahes nüüd, kui suvi vaikselt lähemale purjetab, on aeg ka plaan kapist välja tõmmata, tal sarvist haarata ja lasta tal lennata, nii kuis vaja.

Algselt oli plaanis minna hirmsama suure seltskonnaga ja rongiga, noh, nagu Gena: akordion ja kaardid ja väike alkohol ja kaelakuti vennastumine-õestumine. No tõeliselt lahe, mis sest, et loksumist tuleb pea kuus päeva, aga näeb ikka Ida-Euroopat rööbaste tasandilt. Seda vähemalt kahes kupees (4+4 inimest miinimum).

Seejärel võttis "hirmsama suur seltskond" märksa konkreetsema kuju -- nimelt kukkus ridamisi inimesi ära. Rongi-idee jäi, aga mitte kauaks. Nimelt Estonian Air tegi korraliku üllatuse, kui hakkas pakkuma otselende Kiievisse ja Simferopolisse (mujale Ukrainasse pakutavaid lende ei julge enam targu vaadata). Sel põhjusel kukkus veel inimesi ära, sest lennukipiletid teatavasti maksavad ja välja osta tuleks need varakult. Väed kogunesid, koondusid ja konkretiseerusid. Võidukateks allesjäänuiks osutusid:

1. Anti - ainuke, kes üldse teab, kuhu me läheme, ja oskab õnneks ka vene keelt
2. Piret - hullunud aktivist, kel tuleb ideid korraga rohkem, kui ta välja suudab ütelda
3. Mihkel - kroonik pildis, pildis ja veel kord -- pildis
4. Triin - vaimustund väsimatu reisija, kui keegi vähegi kutsub või viitsib kaasa tulla
5. Kaja - see, kes leiab, et asja peaks ka kirja panema, sest äkki on kellelgi umbropsu reisimisel sest abi
6. Lauri/juhu - ühesõnaga: einoh-olen-seal-ju-käinud-noorena-aga-mis-seal's-ikka-tulen-siis-ka

Ja nii läkski plaanimiseks...